On öeldud, et Franςois Mauriac kirjutas eluaeg aina uuesti ühte ja sedama raamatut - traagilist, katoliiklikust resignatsioonist ainult veidi mahendatud lugu Edela-Prantsusmaa kodanliku provintsiperekonna hääbumisest. See väide on omamoodi õige vähemalt ta arvukate, natuke monotoonsete ja imelikult ühepikkuste romaanide kohta, mille tegevuskohad ja keskkond on needsamad, kust kirjanik ise pärineb. Kõik need lood lähtuvad Bordeaux'st või selle ümbruse nõmmedelt ja suubuvad sinnasamasse.

Nobeli auhind anti Mauriacile 1952. aastal "kunstilise pinge ja läbitungiva analüüsi eest, millega ta romaanivormis inimhinge lahti mõtestab". /Henno Rajandi/

Köide: kõva, ümbrispaberiga
Lehekülgi: 256
Mõõdud: 136 × 205 mm
Ilmumisaasta: 1972
Kirjastus: Eesti Raamat

Sari: Varamu

Veel samal teemal:
- Maailma ilukirjandus, luule